suunal pikemat aega. Selleks tuleb ette näha, milliseid omadusi nõutakse hobustele 40-50 aasta pärast. Tõenäoliselt peetakse enamus hobuseid inimeste vajaduste rahuldamiseks vaba aja veetmisel, spordis ja looduses liikumisel. Sellest olenevalt on suurim tarve hobuste järele, kes on hea iseloomuga, kuulekad, rahuliku temperamendiga, kergesti õpetatavad, meeldiva välimusega ning spordihobusena suure liikumiskiiruse ja vastupidavusega. Puhasaretuse kasutamise puhul kuuluvad paaritatavad täkud ja märad samasse tõugu. Saadud järglased kasvatatakse üles sellele tõule kohastes tingimustes. Ristamine on hobusekasvatuses väga laialt levinud. Selle meetodi järgi kasutatakse eri tõugudesse kuuluvaid täkke kohalike märade paaritamiseks. Saadud ristandid on tavaliselt suuremad, töövõimelisemad kui kohalikud hobused, kuid samal ajal söötmis- ja pidamistingimuste suhtes nõudlikumad. Hobuste tõuaretuseks tuleb valida niisugused märad, kellest on võimalik saada ja üles
väljendus, mõõtmete vastavus, liikumisomaduste, tööjõudluse, järglaste väärtuse jm) ning aretusprogrammis ülesseatud majanduslikult kasulike omaduste ja elutingimuste ühtsus. Tõug määratakse hobustel (peamiselt) ema tõu järgi. Puhasaretus puhasareuse eesmärgiks on puhasaretuse teel parandada , säilitada ja täiustada olemasolevat tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3
annaabi.ee 
