munemis aega võomalik pikkendada söötmis ja pidamis tingimustega. Põhi karja komplekteeritakse mitu korda aastas ja noored linnud peavad olema eraldi. 2. Tibudel ja noor kalkunitel suurem vajadus proteiinide ja vitamiinide suhtes. 3. Kalkuni tibud on tundlikud pidamis resiimi suhtes. Kalkuni munad peavad kõik olema viljastatud seemne rakkud on hästi elu jõulised ja püsivad emas kalkunite sugu teedes viljastumis võimelisena 10-12päeva. Isas kalkunid on aktiivsed paaritajad kuid võivad vigastada emas kalkunite selga, kasutatakse kunsliku seemendust noor kalkunid viljastumis võimelised 4-5 kuuselt. Peetakse sügav alla panul lindla külg seinte ääres on jooksu aiad ehk solaariumid. Suvel võib kalkuneid vväljas pidada ühele ruutmeetrile 2 kalkunit, 4-5 emaslinnu kohta 1 pesa kast. Mune korjata tihti- tallavad katki. Lindla temp. 12-16 kraadi liiga kõrge puhul väheneb söögi isu emas kalkunid kippuvad hauduma. Õhu niiskus 60-70%
juba 8. elunädalal. Emasvutid kasvavad intensiivselt kuni 9. elunädalani. Eesti vutid on väga elujõulised. Nende säilivus kasvuperioodil on ~98%. Iseloomult pole eesti vutid eriti agressiivsed ja nad kisklevad harva. Nad on lennuvõimelised, kuid kaotanud haudeinstinkti. Noored vutid on hea kohanemisvõimega, vanemad enam mitte. Suguküpsus saabub eesti vuttidel 43...50 päeva vanuses. Isasvutid on väga intensiivsed paaritajad. Aretustöös alustatakse eesti vuttide munatoodangu arvestust 45 päeva vanustel emasvuttidel. Munemise algus kipub eesti vuttidel olema ebaühtlane ja see probleem on ka praeguse aretusprogrammi üheks osaks. Eesti vuttide munemisintensiivsus püsib kõrgena vähemalt 10 munemiskuu jooksul. Eesti vutt muneb aastas 310...315 muna, keskmise massiga 12...14 g. Seega toodab üks emasvutt aastas 3490 g munamassi, milles
annaabi.ee 
