mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees. Eosest kasvanud hüüfi rakus tuumagenoom on haploidne
Seeneniidistikul paiknevad õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid Zoospooris varuainetest tuumamüts. Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid Saccharomyces, Aspergillus, Candidaja Neurospora samblikemoodustajad trühvlid, mürklid, kogritsad jt delikatessid namasti nad kasvavad pinnasel