15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis. 18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega. 19. Direktsiooninurkade määramiseks kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte. Alustades mõõtmist ühest paarispunktist, saab teodoliitkäigu kõikidele külgedele arvutada direktsiooninurgad. Kontrolliks lõpetatakse käik samuti riikliku geodeetilise võrgu punktides. 20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed. 22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga /n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga. 23. Horisontaalnurkade summa 1800
positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni ( 00 ...3600) Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et asimuudi puhul märgitakse rumbe ilmakaarte järgi, aga direkstsiooninurkade puhul veerandite järgi. Direktsiooninurkade määramiseks maastikul kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte, eriti tihendusvõrgu punkte. Ja kui jätkata mõõtmist ühest paarispunktist, siis saab oma kõigu külgedele arvutada direktsiooninurga Direktsiooninurkade arvutamine (nagu nurgad ja pikkused matemaatikas ikka) Horisontaalmõõdistamine Nimetatakse ka kontuurmõõdistamine ja teodoliitmõõdistamine. Horisontaalmõõdistamine on tööde kompleks, mille tulemusena saadakse maastiku plaan ettenähtud mõõtkavas ja sellel plaanil on kujutatud kõik maastiku kontuurid ja objektid topograafiliste leppemärkidega, kuid ei ole mingeid andmeid reljeefi kohta.
annaabi.ee 
