Andrus Säälik märkis, et eeldatavasti nii palju halvemaks kui seni enam minna ei saa, kuid parem on olla valmis kõigeks. "Kui me teaksime väga täpselt, et meil defitsiit üle 2,9 protsendi ei lähe ja me täidame kriteeriumid ära, siis me ei muretseks. Praegu me ei saa anda mingit garantiid. Parem karta kui kahetseda," ütles Säälik ning lisas, et rahandusministeerium ootab valitsuse poolt tegevusi, et defitsiiti vähendada ja garanteerida riigile vajalik paariprotsendiline puhver, juhuks kui mõni negatiivne majandussokk veel kuskil varuks juhtub olema. Küsimusele, millistest vahenditest defitsiiti katta, vastas Padar, et näeb esimese kohana endiselt kulude kokkuhoidu. Reservid jätaks minister targu puutumata ja kaaluks pigem laenu võtmist. "Me analüüsime praegu laenu võtmise võimalusi," ütles Padar ning lisas, et kõne alla võivad tulla ka riigi võlakirjad. "Kõik variandid on kaalumisel. Mingit SOSi ei ole, me peame
Ameerika 30-35% loetakse juba väga heaks tulemuseks. Soomes arvatakse samuti 33% programmidest piraatkoopiad olevat. Tahaks loota, et legaalse tarkvara kogus suureneb, sest tiigrihüppe raames on mõeldud ka tarkvarahangetele, hariduslitsentsid on odavamad kommertskasutuse omadest, ja suurtele klientidele on lausa eraldi soodustusi tehtud, nagu nt. riigiasutustele WordPerfecti toodetega mõni aeg tagasi. Summade illustreerimiseks võib mainida, et paariprotsendiline legaalse tarkvara kasv tooks meie riigile iga suurema tarkvaramüüja pealt sisse mitu miljonit lisakrooni maksude näol. 1996. a. pidi Hiinas lokkava tarkvarapiraatluse tõttu lausa uus kaubandussõda USA ja Hiina vahel lahti minema, kuna USA tarkvaratootjad said Hiinas toimuvast piraatlusest kahju 2 miljardit dollarit ja kaaluti riiklikul tasandil sanktsioonide kehtestamist. Piraatlus kahjustab ka meie kodumaiseid tarkvaratootjaid,
annaabi.ee 
