TÜLOSAURUS JA ELASMOSAURUS Suurehambuline, hiiglaslike lõugadega tülosaurus sarnaneb krokodilliga, väga suure kümnemeetrise krokodilliga. Ta eluviisidki olid krokodillilaadsed: tülosaurus ründas ja murdis mitte üksnes haisid ja teisi suuremaid kalu, vaid ka merisisalikke. Isegi sääraseid nagu elasmosaurus, kes talle pikkuses või jõus sugugi alla ei jäänud. Elasmosauruse kael oli pikk - seitse meetrit, saba kaks ja pool, aga kere kõigest paarimeetrine. Sisalik oli kokku kaksteist meetrit pikk. Elasmosaurus polnud teab mis nobe ujuja, kuid tänu oma pikale ning painduvale kaelale, mis kord ussina vee all väänles, kord noolkiirelt ette paiskus, tabas sisalik ka kaugemal ujuvaid kalu. Väikese, napilt poolemeetrise pea pärani lõugadel ei jäänud seejärel muud, kui saak hammaste vahele haarata.
Ala lõunapiir on kõige paremini eristatav seal, kus maastikurajooni piiri määratlev Põhja-Eesti paekallas esineb järsu astanguna. Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused. (Linkrus 1998) Rannikumadaliku laius varieerub paarist meetrist paarikümne kilomeetrini. Kõige laiem on see Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaarte juures (19-20 km) ning kõige kitsam (kohati vaid paarimeetrine) on see Harju ja Viru lavamaa põhjapiiril paiknevate pankade juures. (Arold 2005, Linkrus 1998) Joonis 1. Soome Lahe rannikumadalik. 2016. Eesti Entsüklopeedia. 3 1.2. Geoloogilised iseärasused Maastikurajooni geoloogilise ehituse peamiseks kujundajaks on olnud mandrijää ning selle sulamisveed. Erinevad setted ning pinnavormid on kujunenud nii mandrijäätumise käigus,
Võrreldes inglastega on ameerika kunstnikud suurejoonelisemad, teiseks on nad tihti hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehinakte kasuks. Kolmandaks on ameerika popkunstnikel isikupärane, selgemalt üksteisest eristatav ,,firmastiil''. Rootsis sündinud Claes Oldenburgi teoste materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis. Oluliseks pidas teoste suurust nt. meetripaksune hamburger või paarimeetrine viiner salatiga. Ta leiab, et kunst peab valikuta kujutama kõike seda, mis on olemas. Roy Lichtenstein sai kuulsaks suuremõüõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, aga just eriti koomiksitest. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Ta ei hinda kommertskultuuri heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisväärseks.
annaabi.ee 
