mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus: Järeltulijad on alati veidi erinevad eelkäijast ,,seesmiste põjuste" e juhuslike mutatsioonide tõttu. (suguline paljunemine + mutatsioonid) Mõlemad eksisid selles, kui arvasid, et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal, päranduvad järglastele. (Darwini oma mõtete areng viis teda paraku selleni, et hilisem Darwin oli tegelikult lamarkistliku vaate pooldaja - st
Charles Darwin (1809-1882). Liikide teke (1859). Käsitleb nii muutumist kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel valik põhineb) muutlikkus ja pärilikkus. Pärilikkust seletas nn pangeneesi teooria raames (kogu kehas tekkivad pärilikkusosakesed gemmulad siirduvad sugurakkudesse, kui kehaosa areneb / muutub, muutuvad ka gemmulad jne sisuliselt lamarkism). Darwin loob ka sugulise valiku mõiste isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Darwini tõi evolutsiooniteooriani suures osas juba mainimist leidnud Malthus püsis nimelt küsimus, et millised protsessid reguleerivad Malthuse sõnastatud seadusi, mille kohaselt sünnib rohkem indiviide kui neile elutingimusi. Darwini retseptsioon erinevates ühiskondades väidetavalt oli erinev: · Suurbritannia kaldus sotsiaaldarvinismi; · Saksamaa läks piltlikult organismi sisse, raku tasemele (solidarism);