koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt
mis tukub silmapiiril, või selle õõtsuva rohupuhmaga, mis ojakese kaheks jagab? Ärgem halvustagem seda, tõstkem see tolle mõõdupuu kõrgusele. See suur trotslik silm, see põlglik ilu ta ilmes ja käitumises ei haava sind pisendamisega, vaid pigem tugevdavad ja ülendavad sind. Kummarda tema ülimuslikkuse ees; ära soovi, et ta ainsagi mõtte võrra kehvem oleks, vaid kogu ja võta kõik need aarded ükshaaval arvele. Näe temas oma paarikut. Olgu ta sulle alati omamoodi kaunis vaenlane, taltsutamatu ja andunult austatu, mitte tühine mugavusasi, millest peatselt välja kasvatakse ja see kõrvale heidetakse. Opaali varjundeid ega teemandi sära ei ole näha, kui neid liiga ligidalt vaadata. Oma sõbrale kirjutan ma kirja, oma sõbralt saan ma kirja. Teile tundub, et seda on vähe. Minule sellest piisab. See on hingekingitus, mida tema on väärt 9
annaabi.ee 
