keskmise. 59. Paaridevalik kõige üldisemas mõttes tähendab paaridevalik seemenduplaani koostamist oma karjale. valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja noorloomi tõumüügiks. edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. Paaride kombinatsiooni moodustamisel tuleb arvestada: a) aretuseesmärki; b) paaride genotüüpide sobivust; Paaridevalikut on klassifitseeritud mitmete printsiipide alusel: 1. Isasloomade kasutamise ulatuse järgi: 1.1. individuaalne paaridevalik 1.2. rühmaline paaridevalik 1.3. massiline paaridevalik. 1.1. Individuaalse paaridevaliku moodustatakse vanempaarid kõrge aretusväärtusega loomadest eesmärgiga saada neilt eriti väärtuslikke järglasi. Individuaalset paaridevalikut rakendatakse enamasti tippkarjades (tuumikkarjades). Tavalistes tootmiskarjades rakendatakse seda harva. 1.2
· . Kunstliku seemenduse rakendamine lihtsustas aretusliinide loomist ja seemendusjaamade pullirühmade komplekteerimist. · Samal ajal lihtsustas selliste rühmade olemasolu karjade varustamist lühiajaliselt (2...3 päeva) säiluva spermaga, et vältida suguluses olevate vanempaaride teket. · Sperma sügavkülmutamine võimaldas korraldada individuaalset paaridevalikut, kusjuures spermat võis valida ükskõik millisest riigist. · Kunstlik seemendus omas otsustavat tähtsust Eestis vaid veiste tõuaretuses. · Teiste loomaliikide (sigade, lammaste ja hobuste) aretuses ka Ameerika ja Euroopa arenenud loomakasvatusega riikides. · Aretus suundus tipp-isasloomade avastamisele. · Igas tõus selgusid liiderisasloomad, kelle spermat levitati piiramatult oma tõus, aga ka teistesse riikidesse.
annaabi.ee 
