suurendamiseks. · Tõusiseselt parimate leidmine, nendelt suurema arvu järglaste saamine on edu pandiks. Kui mingi tunnus ei vasta nõuetele, ei öelda ära teiste tõugude kasutamisest. · Tõugude rühmitamisel on väga mitmesuguseid põhimõtteid ja aluseid, kuid valdavalt võetakse aluseks tootmistüüp. 75. tõu kujunemine · Tõugude formeerumine algab pärilike omaduste kujundamisest, s.o. genotüüpide loomisest pideva ja sihipärase valiku ja paaridevalikuga. · Teisest küljest mõjutavad tõu kujunemist looduslikud tingimused (kliima, maapind ja taimestik), zootehnilised (söötmine, pidamine ja hooldamine) ja sotsiaal-ökonoomilised tegurid. · Feodalismiperioodil naturaalmajapidamise tingimustes aretati Euroopas vaid 3 põllumajandusloomatõugu, siis areneva kapitalismi perioodil aretati 50 aasta jooksul 50 uut tõugu.
järglaste hindamise alusel, kuid nendega paaritatakse mõõduka suguluspaarituse astmetel III-IV ja IV-IV sama liini emasloomadega (pojapoegade ja pojapojapoegade tütreid). Nii säilitatakse liinialustaja mõju järglastele. Veisekasvatuses on igal liinil liinialustaja nimi. 5.1.1.1. Liinide ühendamine. Kõige levinum aretusmeetod. Ühendatakse omavahel sama tõugu, kuid eri liinidesse kuuluvaid loomi. Enamasti on sel juhul tegemist heterogeense paaridevalikuga, sest ühendatakse erisuguste omadustega loomi. Liinide ühendamist tehakse kolmel eesmärgil: 1) olemasoleva liini täiustamiseks. Liinialustajat ja liini jätkajaid paaritatakse teisest liinist emasloomadega. Teise liini emasloomad valitakse homogeense paaridevaliku põhimõttel nii, et nad ei muudaks liini tüüpi, kuid suurendavad järglaste eluvõimet. Liiga ulatusliku liinide ühendamise kasutamisel on oht, et liini omadused muutuvad laialivalguvaks, mistõttu liin võib hääbuda.
annaabi.ee 
