DNA on tavaliselt kaksikahelaline, RNA aga üheahelaline (v.a viirustel). DNA-s on süsivesik desoksüriboos, RNA-s aga riboos. DNA nukleotiidid on A,G,C,T. RNA nukleotiidid on A,G,C,U DNA-l on olemas primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. RNA’l tertsiaalset struktuui ei moodustu. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus seisneb lämmastikalauste kindlas paardumises, ehk A-ga paardub T, ja C- ga paardub T. Antiparalleelsus seisneb selles, et kaks vastastikku ahelat asuvad üksteise suhtes erisuunaliselt. DNA ahela ühes otsas on vaba 3´-OH rühm, teise ahela otsas aga vaba 5´-fosfaat. Nukleiinhapet sünteesitakse ainult suunaga 5’ otsast 3’ suunas. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakterikromosoom on rõngasmolekul, mis moodustub DNA tugeval kokkupakkimisel.
50/50 tasakaalu juurde (Fisheri teooria) 16. Mis juhtub sugude tasakaaluga kui konkurents paaritumiseks ei hõlma kogu populatsiooni? Näiteks kui üks emane muneb oma munad isoleeritud keskkonda, kus pesakonna isased viljastavad pesakonna emased. Pesakonna isased konkureerivad üksteisega, mitte kõigi populatsiooni isastega. Sugude suhe on kallutatud emaste kasuks. Fisheri teooria eeldab kogu populatsiooni hõlmavat konkurentsi paardumises. 1. Arutle, mis on peamine juhuslikku geneetilist triivi põhjustav asjaolu. Geneetiline triiv on geenialleelide sageduse muutus populatsioonis, mis on põhjustatud juhusliku valiku poolt. Ta on seda intensiivsem, mida väiksem on populatsioon. Geneetiline triiv mõjutab eelkõige valikuliselt neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedusi, kusjuures tema toime lõpptagajärjeks (kui ta toimib piisavalt kaua) on ühe alleeli fikseerumine geenifondis
annaabi.ee 
