6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse. Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel. Kirjakunst Muusikud ja esinejad Kõige varasemat hiina luulet esitati lauldes, mitte lugedes. Hiina ajaloo vältel on muusikuid tavaliselt palganud rikkad. Orkestrite koosseisu kuulusid trummid , gongid, paaniviled, pronkskellamängud, viiulid jne. Muusikat peeti elu oluliseks osaks ja muusikute kujukesi pandi sageli hauda kaasa. Muusikutega koos esinesid sageli akrobaadid, zonglöörid ja mustkunstnikud. Lugu peeti ka jutuvestmisest ja nukuetendustest. Muusikud ja esinejad
· Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu toetajatele patupill; kindla helireaga; 16. saj väga levinud; mängiti läbi aasta; suurem osa repertuaarist pulmamarsid ja labajalamarsid; kuulsaim torupilli mängija oli Johannes Maaker e
annaabi.ee 
