Peamisteks klaustrofoobia sümptomiteks on lämbumistunne ning ümbritseva keskkonna piiratuse tajumine. Klaustrofoobikuil pole tingimata hirm just nende teatud kohtade ees, vaid nad kardavad rohkem seda, mis nendega seal juhtuda võib, peamiselt on neil hirm õhu otsa saamise ees. Sageli hakkavad klaustrofoobikud kinnistes ruumides riideid seljast vähemaks võtma, uskudes, et see leevendab sümptomeid. Kõiksugu klaustrofoobiliste sümptomite esinemine võib viia tõsiste paanikahoogudeni. Wisconsin-Madisoni ülikooli neuroloogia osakonna korraldatud uuringu põhjal esineb tõsist klaustrofoobiat 2 5 % kogu maalima rahvastikust, kuid vaid väga vähesed neist saavad selle vastu mingisugust ravi. Klaustrofoobia raviks kasutatakse kolme erinevat meetodit, mis on kõik läbi testitud S.J. Rachmani poolt. Klaustrofoobia tuleneb enamasti mõnest lapsepõlves läbielatud traumast kinnistes oludes, näiteks üksinda pimedasse ruumi jäämine ning väljapääsu
Depressiooni ravi kestab kuid, ja see pole küll koht, kus ajaga koonerdada. Aeg tuleb maha võtta,» rõhutab doktor Sild resoluutselt. Ärevushäired kui parimal juhul ärevus/ohutunne mobiliseerib, siis ülemääraseks muutudes hakkab pärssima toimetulekut. Emotsionaalsete reaktsioonidega kaasnevad ebameeldivad kehalised reaktsioonid (südame pekslemine, higistamine, käte värin, kõne- ja mõtlemishäired jne). Ärevushäiretel on palju vorme: toimetulekuhirmust kuni paanikahoogudeni. Tüüpilisemaid tekkepõhjusi on läbipõlemise sündroom. Depressioon meeleolu haiguslik alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Haigusel on kalduvus korduda, iga järgnev haigusepisood on eelnevast tõsisem. Allub hästi ravile. 10 nõuannet, kuidas hoida end vaimses tasakaalus: 1) aktsepteerige end sellisena, nagu te olete, 2) hoolitsege oma lähedus- ja sõprussuhete eest, 3) leidke endale tööst
annaabi.ee 
