Kuna aga Kreek oli oma mõlemas abielus ainus leiva(raha)teenija, pidi suur töökoormus ka lähedaste silmis näima möödapääsmatu. Samas, kuigi Kreegi palgast ja autoritasudest said pere igapäevased materiaalsed tarbed küll kaetud, kulutas ta argivajadusteks raha üksnes hädatarvilikul määral. Suurem osa sissetulekutest oli läinud vaimutoidule raamatute ja nootide ostmiseks. 3.2.Mart Saare hilisem elu 1907.a. tutvus M.Saar Tartus kooliõpetaja Fritz Paalmanni kolme tütre - Liine, Alma ja Elisega, kellest Saare erilise kiindumuse osaliseks sai Liine. M.Saare sügav kiindumus Liinesse jäi kogu eluks ja on inspireerinud enamiku Saare teoste sündi.Kuigi M.Saare sügav kiindumus Liine Paalmanisse kestis edasi, abiellus ta 23.aug.1915 Elise Paalmanniga. Ilmselt oli see peale sunnitud Elise Paalmanni kui Liine vanema õe, aga ka vanemate poolt majanduslikel kaalutlustel. Õrnahingelisele Mart Saarele oli see raske löök.
../ Õppides on ta päälinnas juba õige palju õpetanud /.../ Soovime noorele muusikamehele hääd edu õpetajana meie linnas." Samas ajalehenumbris ilmus kaks kuulutust. Ühes neist soovitab R. Tobias oma õpilastel võtta muusikatunde Tartusse elama asunud M. Saarelt, teises teatab Saar, et võtab vastu õpilasi "klaverimängu ja muusika teooria jaoks" ning palub "ülesandmisega lahkesti rutata". 1907. aastal tutvustati Saarele kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütart Liinet, kes oli tol ajal veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu kestev armastus ja Liinele mõeldes sündisid paljud M. Saare teosed. Tartus kirjutas Saar oma põhitöö- tunniandmise kõrval julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja -saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Hoopis suuremat tähelepanu äratas Saar heliloojana. 1907. a. sügisel esitas Paula Brehem
annaabi.ee 
