enne niitmist pestud. Niitmise päeval ei tehta villaga midagi. Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti
tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Tunnused: Lehed: sõrmjad 5 lehekesega
annaabi.ee 
