vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600- aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m. Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav
Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Viitna kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Eesti kõrgeim (13,5 m) elujõuline kadakas sirgub aga Tartumaal Võnnus Ahunapalu kalmistul olles juba 270- aasta vanune. Meie metsades võib puukujulise kadaka tüveümbermõõt küündida 2(3) meetrini (Eesti jämedaim kadakas tüveümbermõõduga 223 cm (diameeter 71 cm) kasvab Viljandimaal Paaksima külas, Jõessaare talumaal). Sadakond aastat tagasi kasvas aga Ahunapalu metsades © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 44 puuhiiglane tüveümbermõõduga üle nelja meetri. Selliseid hiiglasi Eestis metsades aga enam ei leidu. Areaal on väga suur. Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist.
annaabi.ee 
