saadud karistamatuse tundest inimeste väärtushinnangutes. Tänapäeval on arvamus "Kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi!" üsna tavaline ja sügavalt juurdunud. Keskaja ühiskonnas seda olla ei saanud. Jumal nägi kõike, Tema pilk ulatus nii viimase kõrilõikaja ja röövli kui ka kõige vagama inimese sügavaimasse hingesoppi. Teda ei saanud petta. See oli keskaegse ühiskonna kõige suurem distsiplineeriv hoob. Ega asjata ei nõudnud ka kõige paadunumad kurjategijad surivoodil preestrit, ega pihtinud oma surmapatte. Ja ega asjata just surivoodil ei tehtud kõige heldemaid annetusi ja palutud kõikidelt vaenlastelt andeks. Ka surmamõistetule ei keelatud viimast jumalaarmu. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. 7 Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike
algsesse headusse, nagu Ohrmazd selle kunagi lõi. Siis saabub sellele tema kuningriik ühes õigetega, kes on ihu poolest tehtud surematuks ning elavad õndsuses igavesti. (BOYCE&GRENET 1991:363-364) Ainus silmatorkav erinevus kristlusega seisneb selles, et zoroastrismis peale Viimset Lahingut (kristlikus mõttes Armagedon) ning puhastustuld, päästetakse sulametalli läbimisega ka osad õelatest inimestest. Kõige paadunumad, deemonid ning kuri Ahriman hävitatakse lõplikult ega pea nad kandma igavese hukatuse karistust. Täpselt samasugust teoloogiat (kui purgatoorium välja arvata) propageerib kristlik denominatsioon nimega Seitsmenda Päeva Adventistid. Ohrmazd ehk Ahura Mazda on ainus ning ülim jumal. Ta on algusetu, kõikjalviibiv ning väljaspool inimlikku kujutlusvõimet. Nagu viitab tema nimi, Tark Isand, iraani pühas kirjas
annaabi.ee 
