elama ja ütles ,et temast saab tõeline näkk. Ühel päeval aga nägid Sirli ,Siim koos ema ja isaga suurt okkalist looma.Kui aga see loom kohtus härra Lambaga ,muutus loom väikeseks siiliks, kes oli härra Lamba unustatud unistus . Siim soovis ,et saaks koos isaga kalale minna. Esimest korda kui nad isaga kalale läksid , ei leidnud isa jõge , kust kala püüda . Nad said hoopis metsast palju seeni. Lõpuks aga sai Siim isaga kalale minna .Isa läks vihmausse kaevama , Siim aga paadisillale .Seal kohtus ta kojamehega , kes ütles ,et selles jões ei ole kalu.Aga ta teeb nii ,et nad saaksid kalu. Isa tuli Siimu juurde ja ütles ,et ei saanud ühtegi vihmaussi,aga et prooviks heinakõrrega kala püüda ,et äkki on selles jões kalad,kes on taimetoitlased.Ja nad saidki palju kalu : kuldkalu , haugi ja angerjaid. Isa oli väga õnnelik ja arvas ,et peaks veel teinekordk kalale tulema.
Kuid alati suutis ta tõusta ja uuesti tippu ronida. 6.KARJÄÄRI LÕPP Pikka aega oli Jüri Jaanson arstide huviorbiidis-põhjuseks probleemid südamega.See andis talle tõuke lõpetada oma 29 aastat kestnud sportlasekarjäär.Avalikkusele andis ta sellest teada 18.oktoobril 2010 aastal. 7.LÕPETUSEKS Pekingi olümpia-sõudekanali ääres aidati Jüri Jaanson paadist välja.Ta oli äsja võitnud oma karjääri teise olümpiahõbeda.Kuid Jüri ei suuda jalul püsida ja vajub paadisillale pikali.Ta püüab tõusta,kuid jalad ei kanna.Jüri on võistlustel andnud endast maksimumi. Jääb loota,et maksimumi annab ta endast ka Riigikogus,kus ta,olles ise aastaid vaegkuulja,just selliste inimeste eest seisab.Ja mina usun,et ta teeb seda sihikindlalt,olles veendunud oma tegude õigsuses.Nii,nagu ta sihikindlalt Pärnus korraldab ka Kahe Silla jooksu.Sest ainult ääretu sihikindlusega inimene asub Tartu Ülikooli Pärnu kolledzisse majandust õppima,olles ise juba 45-aastane.
b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride
jalgteid ning ületada põlde, seejuures ei tohi häirida kohalikke elanikke müraga. Maaomanik võib märgi ja tähisega keelata sõitmist erateel, mis ei ole avalikus kasutuses. Maa omaniku kodu läheduses parkimiseks tuleb ka tähistatud keelu puudumisel küsida temalt luba. Avalikul või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu veeteed on liikluseks avatud kõigile. Igaüheõigus ei anna luba sildumiseks ja paadi sidumiseks eraomaniku paadisillale. Randumine kaldal ja pääs kallasrajale on lubatud kõigile. Igaüheõigus ei anna ka luba liikuda väljaspool avalikke teid mootorsõidukitega, välja arvatud talvel lumesaaniga. Kauaaegsete tavade kohaselt kujunenud jalgrajad on vabaks kasutamiseks kõigile jalgsi, jalgrattal, suuskadel või ratsa. Selliseid teeradu ei tohi maaomanik või maavaldaja sulgeda. Tõkestamiskeeld kehtib ka veeteedel. Kui avalikule või avalikuks
annaabi.ee 
