Ansamblisse kuulusid teenijamajad, karjahooned, millest tähtsamad olid viina- ja õlleköök, kaks vesiveskit ja üks tuuleveski, magasiait ja menagerie koht, kus julm mõisnik hoidis oma külaliste lõbustamiseks metsloomi. Mõisnik palkas pargi kujundamiseks aedniku Johann Friedrich Semischi Saksamaalt. Pargi kujundamisele andis häid võimalusi mõisasüdant läbiv sügav org. Park laienes mööda oru külgi, oru põhjas asetsesid tiigid poolsaarte ja saartega, purrete ja paadisildadega. Samuti oli seal kaks paviljoni, millest üht on 1813. aasta paiku nimetatud Jaapani templiks ja teist Uueks templiks.Ühte oru nõlva kaevati grott. Mõistagi istutati kõikjale rohkesti lilli. Efekti mõttes toodi suvel kasvuhoonest pottidega välja ka agaave, loorberipuid ja noori apelsinipuid. 1813. aastal oli neid mõisas 81.Võib- olla sellepärast, et Abja esimene Stackelberg oli südametu ja toores, on tema järeltulijad rahva mällu jäädvustunud hoopis soojemas valguses
4.7 Jäätmetekke võimalused Antud objektil pole mingeid jääkreostuse jälgi, seega enne ehitust ei ole vaja midagi kõrvaldada. Ehitusel ja edaspidisel jäätme tekkimsel tuleb jäätmekäitluses juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest ja neist rangelt kinnipidama. 4.8 Mõju maastikule sh visuaalne mõju Visuaalne mõju peaks antud keskkonnas paranema, kuna kompleksi juurde rajatakse korralik rannaala koos paadisildadega ja antud piirkond, mis tühjana seisab, saaks uue elu ja inimestele atraktiivseks puhkuse kohaks. 4.9 Kumulatiivsed mõjud Kui seadustest ja normidest kinni ei peeta võivad tekkida liitmõjud, aga kui kõik teha vastavalt ettekirjutustele, siis ei näe antud objektil kumulatiivseid mõjusi. 4.10 Riskid Kui seadustest ja normidest kinnipidada, kasutada parimat võimalikku tehnikat ja tagada ohutus kõikjal, siis ei tohiks keskkonnale riske tekkida.