a). Michael Faraday - oli inglise füüsik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse ja voolu keemilise toime seadused. Leiutas voltmeetri, uuris ainete magnetomadusi ja tõestas katsete abil valguse ja magnetnähtuste seose.. Moritz Hermann Jacobi vene füüsik ja elektrotehnik. Leiutas 1834. aastal alalisvoolu elektrimootori, mida katsetas 1838. aastal paadimootorina Neeva jõel. Leiutas galvanoplastika. On konstrueerinud mitmesuguseid elektriseadmeid: voltmeetri, erinevat tüüpi galvanomeetreid, takistuse etaloni jne. Andre Marie Ampere prantsuse füüsik ja matemaatik. Lõi teooria elektriliste ja magnetiliste nähtuste vastastikusest. Esitas hüpoteesi magnetismi olemusest. Tõi füüsikasse mõiste ,,elektrivool". Esitas idee kasutada elektromagnet nähtusi signaalide edastamiseks
näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus. Eesti põllumajanduses kasutati esialgu elektrienergiat ainult valgustuseks.
annaabi.ee 
