maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd. See oli kaunis maal, mis sügavale hinge kummitama jäi. Sarnased väga head näitused satuvad Eestisse harva. Peasaali kõrval oli kamber, kus näidati lühifilme, kuidas kogu autor oma maale hoolikalt valinud oli enne, kui kokku ostis ja maailma viis. Enne Tallinna olid Madalmaade meistritööd teinud visiidi Peterburile
pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu, nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka intelligente, sotsialiste, üliõpilasi jne. Kummalisel moel need erakonnad suutsid endaga kaasa tõmmata inimesi väga erinevatest sots kihtidest, parempoolsete marurahvuslaste hulka kuulus nii tipp-riigiametnikke, haritlasi, suurettevõtjaid, pankureid, ka talupoegi, tööstustöölisi ja paadialuseid. Küsimus polnud mitte sots kuuluvuses, hariduslikus tasandis, vaid kolme põhiloosungi omaksvõtus- keiser, isamaa ja õigeusu kirik. Tsentrumi parteisid oli ka terve hulk. Erinevalt parempoolsetest, mis ei suutnud praktilises tegutsemises ühist keelt leida, suutsid algusest peale paremini teha omavahelist koostööd. 1915 jõuti nii kaugele, et Riigiduumas sündis tsentrumiparteide ühendus- progressiivne/edumeelne plokk.
annaabi.ee 
