Eestis on see kuidagi loomulik. Kusagil mujal maailmas ma midagi niisugust ei tea, mujal on see ikka nagu meeste asi olnud.“ (3) Kasutatud kirjandus (1) Eesti teatri agentuur. Eesti autoreid, Madis Kõiv. http://www.teater.ee/teater_eestis/eesti_autoreid/aid-4261/MADIS-K%C3%95IV (30.03.2014) (2) Kaljuni, Linda 2009. Eesti lugu: Madis Kõiv „Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas“. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-madis-koiv-suvi- paabul-ja-kinnijooks-raplas.d?id=51165799 (30.03.2014) (3) Must, Ann 1991. Madis Kõiv. – Ann Must: http://www.annmust.com/MadisKoiv.html (30.03.2014) (4) Normet, Ingo 1999. Madis Kõiv ja kujundid. – Sirp, Arhiiv, 10.12.1999, Teater: http://www.sirp.ee/archive/1999/10.12.99/Teater/teater1-1.html (30.03.2014) (5) Pedajas, Priit; Tulviste, Peeter 1993. Metafüüsiline luul. Madis Kõiv. – Eesti
umbusk, mida ta tundis kirikusaksa vastu, ning siin võib näha teatavat sarnasust omaaegsete jesuiitlike jutlustajate edukusega. Ka eestlaste hulgas kerkis esile usuliselt 8 andekaid isikuid, kes suutsid oma kuulajad viia ekstaasi, tundsid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda lihtrahvale hinge mineval moel. Sellistest on tuntuim Haanjast pärit Tallima Paap ühes oma abilise Kusma Jaaniga. Tema jutlused muutusid peagi mõisat ja ametlikku kirikut kritiseerivaks, nii et Paabul oli tõsiseid sekeldusi kohtuvõimudega, kuid amnestia tõttu lahenesid need ilma suurema karistuseta. Niisuguste nähtuste ilmnemise pärast keelustas keisrinna Elizabeth (Jelizaveta Petrovna) 1743. aastal vennastekogudused. Keeld lõdvenes mõnevõrra 1764. aastal, kuid lõplikult kaotati see alles 1817 (Vahtre, 2000). Vennastekoguduse liikumine andis tunnistust algavast üleminekuajast eestlaste vaimses kultuuris
annaabi.ee 
