mida siiski tavaliselt saadakse kaudsel teel. · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioonP4 + 6CO2 _ P4O6 + 6CO: · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid. P4O10 molekuli struktuur. On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine.
· Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas
Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori põle mi s el hapniku vae g u s e l. P4O6 oks üd e e r u b ae gla s e lt õhus, mo o d u sta d e s P4O1 0, kuumuta mi s el üle 200 °C lagun e b puna s e k s fosforiks, P4O8 ja P4O1 0 se g uk s . Ta lahustub hästi ben s e e n i s , süsinikdisulfiidis ja teiste s lahuste s ning reag e e ri mi s el ve e g a annab ta fosforish ap p e : P4O6 + 6H2O _ 4H3P O 3 Kuuma ve e g a reag e e ri mi s e l tekib p õhiliselt ortofosforhap e ja fosfaan, kuigi võiv mo o d u stud a väh e s e l määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3P O 4 + PH3 Lisaks reag e e ri b P4O6 ka hap et e , halog e e ni d e ja väävliga. · Fosfaan
Valge fosfor: segu fosforiidid või apatiit: koks, liiv ; kuumutamisel elektriahjudes (13001500ºC): 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30 C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30 CO. Valge fosfori helendumine (kemoluminenstsents): seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tºdel). Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.aste on +1 ... +5; Fosforhapete keemia üsna komplitseeritud tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f.
P + C → karbiidid (üle 2000ºC) tavaliselt saadakse karbiide kaudsel teel CO2-ga (üle 650ºC): P4 + 6CO2 → P4O6 + 6CO Si-ga (üle 1000ºC): silitsiid SiP (tuntakse ka Si2P) Reageerib veel mitmete teiste mittemetallidega (Se, B jt.) ja metallidega → peam. kovalentse sidemega ühendid Zn3P2 – tsinkfosfiid hall iseloomul. lõhnaga aine kasutatakse rotimürgina 3.15.5. Tähtsamad ühendid Oksiidid individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 (sulgudes monomeerid, mis tegel. esinevad dimeeridena) neist enamuuritud: P4O10 ja P4O6 P4O10 värvitu krist. või amorfne aine tetrafosfor praktikas valge pulber dekaoksiid (tuntud mitu erin. vormi) tekib fosfori põlemisel hapnikus või õhus äärmiselt hügroskoopne (kasutatakse ainete kuivatamisel), võib ühineda ka keemiliselt seotud veega: 4HClO4 + P4O10 → (HPO3)4+ 2Cl2O7
annaabi.ee 
