e. soolhape HBr vesinikbromi Br - brom id iid HI vesinikjodiid I- jodii d H2S divesiniksulf S 2- sulfii iidhape d SO2 H2S väävlishape So3 sulfit O3 2- CO H2C süsihape CO karb 2 O3 3 2- onaa t P4O H3P fosforhape PO Fosf 10 O4 4 3- aat N2 HN lämmastikus NO nitrit O3 O2 hape 2-
iseenesest süttib kuumutamisel (üle süttida(PH3), pimedas 250'C), ei helenda helendab Füsioloogiline toime Väga mürgine Ei ole mürgine Tuntumad ühendid Fosfor moodustab palju oksiide, kuid kõige püsivama oksiidi moodustab fosfor oksüdatsiooniastmes V. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid on fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne(tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju), klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides
reaktsioonP4 + 6CO2 _ P4O6 + 6CO: · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid. P4O10 molekuli struktuur. On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides.
reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega
teiste f. allotroopidega võrreldes kõige passiivsem. Valge fosfor: segu fosforiidid või apatiit: koks, liiv ; kuumutamisel elektriahjudes (13001500ºC): 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30 C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30 CO. Valge fosfori helendumine (kemoluminenstsents): seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tºdel). Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.aste on +1 ... +5; Fosforhapete keemia üsna komplitseeritud tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f.
P + C → karbiidid (üle 2000ºC) tavaliselt saadakse karbiide kaudsel teel CO2-ga (üle 650ºC): P4 + 6CO2 → P4O6 + 6CO Si-ga (üle 1000ºC): silitsiid SiP (tuntakse ka Si2P) Reageerib veel mitmete teiste mittemetallidega (Se, B jt.) ja metallidega → peam. kovalentse sidemega ühendid Zn3P2 – tsinkfosfiid hall iseloomul. lõhnaga aine kasutatakse rotimürgina 3.15.5. Tähtsamad ühendid Oksiidid individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 (sulgudes monomeerid, mis tegel. esinevad dimeeridena) neist enamuuritud: P4O10 ja P4O6 P4O10 värvitu krist. või amorfne aine tetrafosfor praktikas valge pulber dekaoksiid (tuntud mitu erin. vormi) tekib fosfori põlemisel hapnikus või õhus äärmiselt hügroskoopne (kasutatakse ainete kuivatamisel), võib ühineda ka keemiliselt seotud veega:
annaabi.ee 
