(funktsioon), mis seab igale indiviidide järjestatud ennikule (x; y; … ; w), kus x, y, … , w ∈ M, vastavusse ühe kindla tõeväärtuse tõene (1) või väär (0). Hulka M, millel predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks. Hulga M elemente nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. See, milline funktsioon predikaadile vastab, sõltub interpretatsioonist. Predikaadi aarsust tähistatakse sageli ülaindeksiga, nt kolmekohaline predikaat P3yzx. Lausearvutuse lause on nullaarne predikaat, sest see esitab tõeväärtuse, mis ei sõltu indiviidimuutujatest. Kolmekohalise predikaadi näiteks sobiks „x kinkis y-le z-i” ja lõpetatud lause võiks olla nt „Jüri kinkis Marile hobuse Miira”. Meie kasutame allpool peamiselt 0-, 1- ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust.
(funktsioon), mis seab igale indiviidide järjestatud ennikule (x; y; ... ; w), kus x, y, ... , w M, vastavusse ühe kindla tõeväärtuse tõene (1) või väär (0). Hulka M, millel predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks. Hulga M elemente nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. See, milline funktsioon predikaadile vastab, sõltub interpretatsioonist. Predikaadi aarsust tähistatakse sageli ülaindeksiga, nt kolmekohaline predikaat P3yzx. Lausearvutuse lause on nullaarne predikaat, sest see esitab tõeväärtuse, mis ei sõltu indiviidimuutujatest. Kolmekohalise predikaadi näiteks sobiks ,,x kinkis y-le z-i" ja lõpetatud lause võiks olla nt ,,Jüri kinkis Marile hobuse Miira". Meie kasutame allpool peamiselt 0-, 1- ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust.