Valetajatel on vaja rohkem kognitiivseid ressursse kui nendel, kes tõtt räägivad. Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29. Milline on ajukuvamismeetodite võimekus valetamiskäitumise avastamisel? Ajukuvamine: EEG P300 (Nakayama 2002). Suurenenud tegevus prefrontaalses korteksis (kõne ja probleemilahendus). 30. Millised on terrorismi tunnused Richardsoni järgi? Poliitiliselt inspireeritud Vägivaldsus või ähvardus vägivallale Sõnum Sündmuse läbiviimine ja ohver sümboolselt tähtsad Viivad läbi alagrupid Ohver on erinev sihtgrupist Meelevaldne suunatus tsiviilisikutele 31. Mis ajendab inimesi terroristlikule teele?
Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70) 34 General fitness faktor? – seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel