Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes v6itlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu.
Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam
Pythagoras 570500eKr 11.03.09 8:08 P2rit Samose saarelt Rajas omaette koolkonna, eksisteeris 6 kuni 4 saj eKr Loetakse suureks mystikuks Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld.
Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Parmenides (6. 5. Saj eKr) Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas. Tema looming ta n2gi k6ikjal muutumatust, rahu, j astabiilsust. R22kis olemise staatilisest ja pysivast loomusest. Filosoof Platon v6ttis siit palju eeskuju. `Loodusest' luulevormis. Ta n2gi ennast syndinuna s6javankris mida veavad tugevad m2rad. (symboliseerib tugevaid hingekirgi) J6uab linnav2rava juurde kust leiab linnavalvuri kelleks on 6iglus ja kes ei luba tal siseneda