ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh vedeliku tihedus graskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2P1=g(h2h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus
seaduse (62) alusel isohoorsesse protsessi antud soojus kulub kõik gaasi siseenrgia suurendamiseks so gaasi temperatuuri tõstmiseks. Gaasi massiühikule kirjutatud võrrand: qv = U = cv T (70) Täielik soojushulk m kg gaasile on leitav: T2 Qv = mcv1ksk (T2 T1 ) (71) T1 Tehniline töö avaldub pv-diagrammil ja pindalana p112 p2p1 isohoorilises protsessis sooritatav tehniline töö võrdub gaasi siseenergia u ja entalpia muutuste vahega u) ltehn = u - i Entroopia muutus isohoorses protsessis on arvutatav temperatuuride ja erimahtude kaudu järgneva seose põhjal: s = s2 s1 = cv ln T2/T1 + R ln v2/v1 , kus v1 ja v2 on erimahud s = s2 s1 = cv ln T2/T1 Arvestades seosega p1 / p2 = T2/T1 võime entroopia muutuse arvutada ka selliselt: s = cv ln p2/p1
annaabi.ee 
