edu/spectra/ph3.htm ) Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O, mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaani P2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega. Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga: Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 9
Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaaniP2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega.Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga: Mg3P2 + 6HCl _ 3MgCl2 + 2PH3 4P + 3NaOH + 3H2O _ PH3 + 3NaH2PO2 PH4I + KOH _ KI + PH3 + H2O P2H4 difosfaan. On hüdrasiini N2H4 analoog, kuid tal puuduvad aluselised omadused ja ei reageeri hapetega. P2H4 on värvusetu, lenduv, õhus spontaanselt isesüttiv vedelik, mis kuumutamisel või valguse toimel laguneb. Difosfaan on tugev redutseerija. FOSFORHAPPED Fosforil on rohkem anograanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Keeruliseks teeb fosforhapete liigituse asjaolu, et ühes happes võib fosfor esineda mitmes oksüdatsiooniastmes (I-V)
Ühendid: Oksiidid: enim uuritud P4O10- tekib P põlemisel hapnikus v õhus, sööbiv, värvitu krist v amorfne aine, praktikas valge pulber, veega kokkup väike plahvatus ja leek. P4O6 - iseloomuliku lõhnaga valged helbed v krist. Lah hästi org lahustites. Happed - tuntakse 8 põhitüüpi P happeid, H3PO4 - värvitu veega segunev viskoossne vedelik, H3PO2, H3PO3, H4P2O7, (HPO3)x Vesinikuga PH3- fosfaan - värvitu küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas; P2H4 difosfaan – värvitu lenduv õhus süttiv vedelik. Hallogeeneidega-väga palju. Kasut. : mõndade sulamite koost. valge f-suitsutekitajana, pommid, süüte vahendid.; punane f- tulekustut, hõõglambid. P võib põh reostusi - vee vohamine. Arseen(As)- Avastajaks A. Magnus 1250, juba aantiikajal mürgina. Looduses 1stab.isotoop. As esineb harva ka looduses lihtainena - must mineraal. Tavalisemad on väävliühendid. Kasut meditsiinis (salvasaan – süüfilise raviks), samuti leidub paljudes
molekul – trigonaalne püramiid lahustub tunduvalt vees ja orgaanilistes lahustites - reageerimisel veega → fosfaanhüdraat PH3 · H2O (erinevalt ammoniaakhüdraadist pole alusel. omadustega) - siiski olemas fosfooniumsoolad, mis tekivad PH3 + HHal PH3 ja fosfooniumsoolad – tugevad redutseerijad, redutseerivad metallisooladest vaba metalli, näit. 8AgNO3 + PH3 + 4H2O → 8Ag + H3PO4 + HNO3 PH3 süttib õhus (kui t > 100ºC) - ka toatemp-l, sest sisaldab sageli veidi P2H4 P2H4 (difosfaan) – hüdrasiini N2H4 analoog, kuid puuduvad alusel. omadused, ei reag. hapetega. Värvitu, lenduv, õhus spontaanselt süttiv vedelik, laguneb kuumutamisel ja valguse toimel tugev redutseerija PnH2n (kõrgemad fosfaanid) – vedelikud või tahked ebapüsivad, õhus süttivad ühendid Fosfaanid tekivad surnud kudede lagunemisel, õhus süttivad (tulukesed kalmistutel). Tuntakse ka hulganisti orgaanilisi fosfaane üldvalemiga RnPH3-n, ku R – org. radikaal, n = 1 - 3
annaabi.ee 
