Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid
Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Kasutatakse ehitusmaterjalina - treppide, monumentide, fassaadid juures, aiateedel. Suurepärane kattekivi ja kerge müürikivi. Graniit on kristalliline tugev, silikaati sisaldav tardkivim, mida kasutatakse väga erinevatel viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi. Omadused: Graniit on suure kõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega
looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak. 22 Pinnakate aluspõhja kivimitel lasuvad Kvaternaari setted. Platvorm lavamaa, stabiliseerunud geoloogiline struktuur, mille sügavama osa moodustab kurrutatud kristallkivimitest aluskord ja ülemise rõhtsalt lasuv settekivimiline pealiskord. Põimkihilisus kihilisus, kus kallakud peenekihilised seeriad on eraldatud horisontaalsete pindadega. Regressioon mere taandumine. Riff rahu, üksteisele kinnitunud organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud merepõhjakõrgendik. Rifikõvik tänapäeva pinnamoes esinev, kõvadest rifikivimitest moodustunud aluspõhjakõrgendik. Rändrahn mandrijää poolt oma esialgsest asukohast kaugele kantud suur kivi.
Ruumiline jaotus. Kihilisus horisontaal-, põimjas-, ja gradatsiooniline kihilisus Kihipinna(sette katkestuspinna) tekstuurid vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid. Kihilisus vahelduva settimise aktiivsuse tulemus. Õhukesed kihid aastane vaheldumine. Paksud kihid nt pikaajalised kliimavaheldumised. Rahulikus keskkonnas(nt suure järve põhjas) toimub settimine stabiilselt ja horisontaalsete kihtidena. Voolavas vees tekkib põimkihilisus. Turbulentse voolamise tulemus. Muutuva voolukiirusega vees settivad samasse kihti eri ajal eri suurusega terad gradatsiooniline kihilisus. Konglomeraadid settimisperioodi alguses settivad väga suured osad, hiljem aga järjest peenemad. Kihipinna tekstuurid. Vired e väikesed luited. Lainetavas vees tekivad sümmeetrilised vired, voolavas vees asümmeetrilised vired (suuremana luited). Kuivalõhed kuivades savipinnas tõmbab kokku, kuna nad imavad endasse palju vett.
24 Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Settekivimid Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Settekivimeid iseloomustab kihilisus ( rõht-, lainjas-, põimkihilisus ) Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete. Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setenditeks. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe: 1. purdkivimid 2. kemogeensedsettekivimid 3. kemo-biogeensed settekivimid 4. biogeensed settekivimid
annaabi.ee 
