lõuna Prantsusmaad vabastama. Talveks edasitung seiskus. Lahing Filipiini mere pärast Operatsioonid Jaapani vastu kiirenesid 1944. Pärast Biaki saare võtmist 27 mail oli ameeriklastel võimalus nüüd rajada selle saare lennuväljade põhjal vägi, mis suudaks Jaapani vägesid Filipiini meres ahistada. 13 juunil tormasid kaks maailma suurimat sõjalaeva Yamato ja Musashi Biaki saare poole, kuid siis pöördus põhja, et kokku saada admiral Ozawa Jisaburo laevastikuga, mis suundus Mariaanide poole. 19 ja 20 juunil kohtus Ozawa USA admiral Marc A. Mitscheriga Filipiini mere lahingus. Lahing käis nii meres, kui õhus. Esimesel päeval lasid ameeriklaste hävitajad alla 219/326'st Jaapani lennukitest. Samal ajal lasti kaa Ozawa kaks lennukikandjat merepõhja USA allveelaevade poolt. Järgmisel päeval lasti ka kolmas kandja põhja USA pommitajate poolt. Pärast seda taganes Ozawa Okinawa poole, kui tal oli järgi vaid 35 lennukit
aasta septembris oma positsiooni partei liidri ja peaministrina Fukuda Yasuole. 3. JAAPAN TÄNAPÄEVAL 3.1. Reform 38 aastat valitses Jaapanis ringkaitsesüsteem, mis ühendas suuräriringkondi, bürokraatiat ja valitsevat LDP d. Pärast arvukaid skandaale väljendas avalikkus oma rahulolematust sellega, et tõrjus 1993. aasta juulis LDP valitsusest välja. 1994 käivitati kaugeleulatuvate tagajärgedega valimisreform ja opositsiooniparteid ühendati Ichiro Ozawa loodud Shinshinto'ga. Jaapani valimisreformi sõlmküsimuseks on olnud mitmeliikmeliste valimisringkondade muutmine. Soodustades ühe partei kandidaatide omavahelist konkurentsi olid need LDP fraktsioonidesüsteemi alustalaks ja nende finantseerimine tekitas nn. rahapoliitika. 3.2. Sõjaväe osatähtsus Jaapani põhiseaduse aluseks on patsifism, millega on igaveseks ajaks loobutud sõjast
average of two officers and a handful of enlisted men working on each area. This was fluid, however, and sometimes as many as ten officers would be working on a single area. The branch was commanded by Morikawa, now a captain, who, in a separate capacity, also headed the Owada Communications Unit. The 1st Branch planned, made policy, and distributed the results of the two operating branches. In charge was Captain Amano, with Commander Hideo Ozawa his executive officer. Command of the entire Tokumu Han was vested in the chief of its parent body, the 4th Department; in effect, this gave the Tokumu Han a seat on the Naval General Staff. In 1943 the head of the 4th Department was Rear Admiral Gonichiro Kakimoto, and at the end of the war, Rear Admiral Tomekichi Nomura. In sharp distinction to American cryptanalysts, who were reading the vast majority of Japanese messages, including those in the