viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli.
Suffolk on eestisse toodud Taanist peamiselt, aretatud on ta Uks. Ta on tähtis lihatõug, seda tõugu kasutatakse ka isastõuna, selleks et paaritades suffolki jääradega teise tõu uttedega, paranevad järglasel lihavormid ja suureneb tapale minevate tallede lihajõudlusnäitajad. Suffolk on peamine lihatõug üle kogu maailma. Oxforddaun on samuti pärit UKst, selle tõu erinevus suffolkist seisneb välimikus ja villaomadustes. Suffolki lambad on alati ilma villata peal ja jalgadel. Oxforddauni lambad on villaga kaetud kuni sõrgatsiliigeseni ja pea on ka villaga kaetud. Eestis on Oxforddauni lambad tugevdanud tumedapealise lamba lihajõudlust, kuid nad annavad suurema rasvasisaldusega lihakehasid võrreldes teiste tõugudega. Kui Oxforddaunid on ristatud, siis on tulemused paremad. Valge lambatõu parandajaks on Tekseli lambatõug. Tal on väga silmapaistvad lihavormid. Tekseli lammastel on topeltlihastuse geen. Eestis on viimasel ajal toodud tekseli lambaid ka
annaabi.ee 
