- 1865. ei võinud mõisnik enam talupoega karistada ihunuhtlusega (kodukariõigus). - 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ja mindi üle täielikult raharendile. - Talusid hakati päriseks ostma, mõisnik ise valis kellele müüs maa ja talu. 2. Talurahvaseadused: · Clas Toti määrus 1668. avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus P-E, Gustav Oxenstier. · Roseni deklaratsioon Otto Fabian Roseni seletuskiri 1739. aastast. Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi tp. tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud. · Positiivsed seadused 1765. aastal kinnitas Browne nn pos. seadused. 1. talurahval õigus vallasvarale 2
· Opositsioon · Vastu vaidles nii aadel kui rüütelkond · 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused - Saksa aadli võimutsemise lõpp - Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1694 - Peamiseks tagajärjeks aadli koostöö Rootsi vastu ja Põhjasõja puhkemine - Johann Reinhold Patkul Talurahvas: · Pärisorjusliku korra jätkumine · Eestimaal Gustav Oxenstier na määrus 1645 · Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi
talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist. Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel. 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. Riiginõukogu tähtsus vähenes. Absolutistlik valitsemisviis jätkus ka pärast Karl XI surma, kui troonile sai tema poeg Karl XII.
annaabi.ee 
