Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase kohaliku omavalitsuse olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste kui ka parteipoliitikana, kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineeruvaks momendiks on üldiselt asine otsus. Ovpoliitika on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevused omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel ja KO üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Nende ülesannete täitmisel on neil õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad ettekujutused otstarbekusest. Seega kui KOVÕ hõlmab kehtiva õiguse ja selle tõlgenduse, antud
OVT selle tulemus, et KOV ei ammenduks õiguslikult etteantud ül täitmisega. Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel. KOV poliitika ilmneb nii asiste otsuste kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi