James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi 46. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" 47. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. Kreeka eepikas kirjeldab Sophokles Odysseust kui mõistuse häält, võrreldes karakteri jäiga antiiksusega. Vergilius'e Odysseus on tema ettekujutus kreeklastest: ta on kaval, kuid tänamatu, ja ka pahatahtlik ning nautlev. Ovidius on Odysseust kujutanud kui suurt uitavat naistevõlujat. 48. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest
Romaan, autoriks Petronius, peategelasteks homopaar. Kreeka müütidele sarnanev ülesehitus ja teemad, aga tegevus madalas ühiskonnaklassis ja tegelastel madalad motiivid (toit, raha, seks jne). 139. Kirjeda Apuleiuse romaani struktuuri. "Metamorfoosid" e "Kuldne eesel". Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141
Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks