jõgi (400km). Lule jõgi saab alguse Suurest Lule järvest (Stora Lulevatten). Kõik need jõed asuvad Rootsis, saavad alguse Skandinaavia mäetiku nõlvadelt ning suubuvad Läänemerre(vt lisad Joonis ). (Atlas, Wikipedia) Tornio jõest ida ja põhja poole jäävad jõed asuvad juba Soomes. On tasasemal pinnal, seetõttu madalama languga ja vaiksema voolulised. Nendest suuremad on Kemi jõgi (550km), Kemi lisajõgi - Ounas jõgi (299.6 km), mis suubuvad Läänemerre ja Inari jõgi, mis on Tana lisajõgi (vt lisad Joonis ).(Atlas, Wikipedia) Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi (254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis ) (Atlas, Wikipedia) 5.2. Järved Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest.
nakirjas 卜文・金文・籀文 ei esine ning seletus s˜oltub sellest, mida kujutab m¨argi しょう u¨ laosa: kas kirjapintslit 聿 v˜oi rituaalriista . Esimesel juhul v˜oiks oletada p¨aikese 日 hulga registreerimist, teisel t˜orjemaagilist toimingut. 55 議類 ⇒衝 1 l˜ouna, keskp¨aevatund 3 l˜ounas¨oo¨ k 2 s¨udap¨aev 間 ¨ OKE LO ¨ 12 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 28 53 117 卜文 ✄ もん にく にち
annaabi.ee 
