a mille vasak pool v~ordub nulliga m¨a¨aratud integraali omaduse 1 p~ohjal (vt §5.7). Seega, 0 = F (a) + C, millest tuletame valemi C = -F (a) konstandi C jaoks. N¨ uu¨d saame kirjutada v~orduse (5.25) kujul x f (t)dt = F (x) - F (a) . a 126 Pannes selles avaldises muutuja x v~orduma arvuga b, j~ouamegi Newton-Leibnitzi valemini (5.24). Teoreem on t~oestatud. 1 aiteid. 1. Arvutame -1 ex dx. Kuna ex dx = ex +C, siis Newton-Leibnitzi N¨ valemit kasutades saame 1 1 1 ex dx = ex -1 = e1 - e-1 = e - . -1 e 6 2. Arvutame 0 cos 3xdx
a mille vasak pool v~ordub nulliga m¨a¨aratud integraali omaduse 1 p~ohjal (vt §5.7). Seega, 0 = F (a) + C, millest tuletame valemi C = -F (a) konstandi C jaoks. N¨ uu¨d saame kirjutada v~orduse (5.25) kujul x f (t)dt = F (x) - F (a) . a 126 Pannes selles avaldises muutuja x v~orduma arvuga b, j~ouamegi Newton-Leibnitzi valemini (5.24). Teoreem on t~oestatud. 1 N¨ aiteid. 1. Arvutame -1 ex dx. Kuna ex dx = ex +C, siis Newton-Leibnitzi valemit kasutades saame 1 1 1 ex dx = ex -1