Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku Elba saarele, kus ta sai eluaegse valduse. Talle jäi keisri tiitel ja määrati iga-aastane pension. Võitlsjanune Napoleon ei suutnud ikkagai sellega rahul olla ning lahkus Elba saarelt koos oma lähikondlastega Prantsusmaale, soovides sõlmida Euroopa riikidega uut rahu,kuid keegi sellega rahul ei olnud. Mis jällegi tähendas sõda. Liitlased oli Napoleoni armeest ülekaalus ja see saigi kokkuvõttes otustavaks. Napoleon loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta ka suri. Järelduseks, kas Napoleon oli vallutaja ,siis kindel JAH, see oli see mis talle pinget pakkus ja elu mõtte.Kas vabastaja?- siis kas siin võbi vastata jaatavalt..See mis ta Prantsumaa jaoks oma valitsemise aja alguses tegi, on märkimisväärne ning selle eest teda ka armastati.Võib öelda, et Napoleon oli nii armastatud kui ka vihatud samaaegselt. Kuid paraku ei suutnud ta
Vilde. Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved. Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale.
annaabi.ee 
