1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. Vana raekoja lammutustööd algasid 28. märtsil, tornikell lõpetas töö 10. aprillil 1931. Vanast majast jäid uude raekotta alles vaid esimese korruse müürid. Lammutus- ja ehitustööd käisid paralleelselt. 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis 7 · Vana veetorn Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma
kell õigeks panna. Niiske ilmaga paisusid rattad ja kell jäi taha, ilusa kuiva ilmaga käis kell aga ette. 1910. aastal hakati kurtma, et puuratastega kell oleks vaja uue ja moodsa vastu välja vahetada. Ajale ei jäänud jalgu mitte üksned tornikell, vaid kasvav ja arenev linn vajas ka uut raekoda. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella
annaabi.ee 
