ülemaks. Scheer oli kindel, et edu saavutamiseks merel tuleb Brittide laevastikku väikeste gruppide kaupa hävitada, kuni Avamerelaevastik on valmis otsustavat lööki andma. Peale Jüüti merelahingut ei julgenud Scheer enam brittidega otsustavaid lahinguid pidada. 1918. aastal määrati Scheer Saksa mereväe ülemaks. Sellel ametikohal sai ta teenida loetud kuud, sest ei nõustunud keisri plaanidega anda Brittidele viimane otsutav löök, peale mida ta erru saadeti. Admiral Scheer suri 26. novembril 1928. aastal, 65 aastaselt.........................................................................5 Viitse Admiral Franz Hipper.................................................................................5 Admiral Hipper sündis 1863. aastal, ta astus kadetina Saksa mereväkke 18-aastaselt. Admiral Hipper sai kurikuulsaks I maailmasõja alguses, kui ta määrati 1912
kaetud tooli, neli musta ja üks punane tool, üks keldrikapp, neli suurt protreed ja neli messinglühtrit, ühes saalis kõrvale jäävaist ruumidest paiknes prantsuse magamiskoht ja teises prantsuse voodi koos rauast baldahhiinihoidja ja sulgedest madratsiga. 2-korruseline sümmeetriline kõrge sokli ningkelpkatusega slegelt hollandlike mõjutustega kiviehitis, esifassaadil kaks keskrisaliiti ja nende vahel terrass, tagaküljel tugevalt eenduv keskrisaliit. Maardul oli otsutav mõju vähemalt veel kahe 17.sajandist pärinevale mõisahäärberi arhitektuurse ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10