saada, sest kas orkester mängis liiga kõvasti või mikrofon oli suule liiga lähedal. Näitlemine tuli väga hästi välja. Vanades NSV liidu filmides pingutati ilmekusega liiga üle ja tulid välja väga rumalate tunde väljendustega filmid. Õnneks Minu Veetlevas Leedis nii ei olnud, tundeid väljendati nii nagu päriselus ikka ja jälle kohata võib. Publik ei kippunud piltide vahel palju plaksutama, kui üks alustas, siis paljud teised hakkasid koos temaga plaksutama. Otsutades minu ümber olevatest inimestest ütleks ma, et suurem osa olid väga rahul kohale tulekuga kaasaarvatud mina. Etendus meenutas naljakad komöödiat telekast, vaid see toimus veidi teistsuguses õhkonnas. Soovitan ka teistele soojalt minna vaatama Minu Veetlevat Leedit, keegi seda ei kahetse.
imedes --siis ikka kii-remini ja kiiremini, nagu piinamise himust ja verejanust erutatuna ning joovastatuna. Agnes ei teinud kordagi hä alt, kui ta õn keha otsekui tules pões, aga küm higi tilkus ta otsaesiselt, ta huuled väisesid ja suunurkadesse kogus kerge vaht. Viimaks lõpes abtissi jõd. «Miks sa mind piinad?» küis Agnes tumedalt. «Sellepäast, et sa püa naisterahvast oled vihastanud,» kostis abtiss käisedes ja lõ otsutades. Agnes raputas vagusalt pead. «Sina ei ole püa, täi, sest sa vihkad mind. Ma tean ka, miks sa mind vihkad. Kui sa veel noor türuk olid, armastasid sa minu isa. Sa ei ole oma õle iialgi andeks andnud, et isa teda sinust rohkem armastas. Sellepäast oled sa ka kloostrisse länud, mitte end jumalale püendama, 428 vaid oma haavatud süant põetama. Sa vihkad mind selle päast, et ma oma ema näu olen. Ei, täi, sa ei ole püa, vaid patune inimene, sa ei ole mind mitte
annaabi.ee 
