Niisiis on metafüüsika “puhtast mõistusest tulenev tunnetus” (lk. 19). Tunnetusviisi järgi jaotub teaduslik teadmine analüütiliseks ja sünteetiliseks. Siinpuhul tuleb kõigepealt osutada, et loogilisest küljest on teadus Kanti kirjelduse kohaselt kogum otsustusi, s.t. lauseid, milles midagi (predikaat) väidetakse millegi kohta (subjekt). Otsustused omakorda jagunevad analüütilisteks ning sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilisi otsustusi defineerib Kant selliste otsustustena, mis “väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult” (lk. 20). Antud definitsiooni puudujäägiks on asjaolu, et pole päris selge, mida peetakse silmas mõistega “mõtlemine”. Viimasest tuleks antud juhul välja lülitada konkreetne psüühiline protsess, sest see on alati seotud konkreetse mõtleva indiviidiga konkreetses situatsioonis. Üks indiviid võib
sõltu üldse nende meelevallast, vaid see sõltub inimmõistuse loomusest ehk teisisõnu näeb inimene kõike läbi nende prillide, mis tal on ning ei saa neid enda tahtmise järgi vahetada. Lisaks sellele ei suuda inimene kunagi tunnetada asju iseeneses sellisena nagu nad tegelikult on. Seega ei oska inimene, kelle prillid on näiteks sinist värvi, midagi öelda selle kohta, mis värvi on maailm ilma siniste prillideta.Igasugune teadmine väkjendub otsustustena. Otsustus on mõte, milles midagi väljendatakse millegi kohta. Nt Kõik inimesed on surelikud. Otsustustes eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse ja predikaat on see, mida väidetakse. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme ja saame käega katsuda, kuid samal ajal on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega
annaabi.ee 
