Ettevõttesisene analuus on uldjuhul valisest analuusist põhjalikum ja objektiivsem, toetudes lisaks raamatupidamise andmetele ka teistele majandustegevusega seotud naitajatele (maksetingimused, võlgade koosseis), mis on ettevõte arisaladuseks ja ei ole teistele analuusi teostajatele kattesaadavad. 3. Controlling ja controller Controllingul on oma koht ettevõtte finantsjuhtimissusteemis. Controlling hõlmab nõustamistegevust ja otsustustegevust ettevõtte terviku, tema tegevusvaldkondade, toodete, projektide jt suhtes kõigil organisatoorsetel tasemetel. Kui finantsarvestus on retrospektiivne, siis controlling on perspektiivne. Controlling toetab otsuste langetamist võttes aluseks kuluarvestuse. Olulisteks otsusteks võivad olla naiteks investeeringud, hinna alampiiri maaratlemine, taiendavate tellimuste vastuvõtmine, sortimendi laiendamine, toodete toomistest kõrvaldamine, hinnastrateegia, turundusplaanide koostamine
väljatöötamine ja arendamine: organisatsioonilis-funktsionaalne struktuuri lõikes, süsteemi rakendamise, arendamise ja tulemuste hindamise protsessis - plaani- ja aruandlusalaste nõupidamiste kaudu, - projektikoosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine Paljudes Eesti ettevõtetes nimetatud elemendid toimivad, kuid mitmetel puhkudel täidetakse eespool vaadeldud ülesandeid ebasüsteemselt ja koordineerimatult. Controlling hõlmab nii nõustamis- kui ka otsustustegevust ettevõtte kui terviku seisu- kohast lähtudes. Seejuures vaadeldakse ettevõtte majandustulemuse kujunemist läbi üksikute allüksuste, tegevusvaldkondade jt segmentide tulemuste. Controlling'u fenomen seisneb just tema komplekssuses ja süsteemsuses. Selle realiseerimine eeldab meeskondlikku juhtimisstiili väga täpsete eesmärkide püstitustega. Controllingu meetodite (sh tasakaalus tulemuskaardi) kaasabil püütakse seda tagada. Controlling'u