Niisugused ökoloogiliste elutingimuste erinevused ilmselt tingivadki alternatiivsete värvustüüpide kõrvuti eksisteerimise ogalikel. Sellised näited, kus looma käitumisotsustuse äratasuvus sõltub konkreetsetest keskkonnatingimustest ja otsustusmuutujate vahel esineb lõivsuhe, selgitavad meile veelkord seda, miks loodusliku valiku käigus kinnistuvad organismidel mitte niivõrd optimaalsed otsustusmuutuja väärtused, kuivõrd pigem optimaalsed otsustusreeglid. Viimases näites kõlaks selline reegel ogalikel järgmiselt: kui elad sügavas vees, siis kogu oma kurgualusesse rohkesti punaseid pigmente; kui elad madalas vees, siis väldi liiga eredat kurgualust. Kuid kui elupaikade erinevused on ajas püsivad ja isendite migratsioon elupaikade vahel piiratud, võivad ajapikku välja kujuneda ka eri elupaikade populatsioonidele omased geneetiliselt jäigemalt määratud käitumuslikud kohastumused. Elutingimused muutuvad tihti ka ajaliselt
2.2. Jur. argumentatsiooni teooria str. JAT-s on keskseks teemaks õ-teoreetilistes ja õ-filosoofilistes diskussioonides. Teor-lt pakub JAT suhtel kindlad raamid, milles saab toimuda erinevate teooriate integratsioon. JAT poolt vastatavad küsimused: mis on õ?, millised on põhjenduste loogilised str. id?...JAT peab leidma vastuse küsimusele: kuidas põhjendada jur otsustusi õigesti? JAT ehitab silla õ teooria ja õ-praktika vahel. Õ ül on anda õ rakendaja käsutusse piisavalt üldised otsustusreeglid. Õnormide konflikti tuleb vältida, õ püramiidis peab madalamal astmel asuv norm olema vastavuses kõrgemalseisva normiga. Õ korras esineb lünkasid. JAT piirid: seotud otsustamisprotsessi endaga (sots-te konfliktide menetlemisega); peab võimaldama ratsionaalset vaidlust; jur-st argumenteerimist ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist; JAT on praegusaja riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav täidesaatva võimu poolt. JAT str
annaabi.ee 
