õigusnormi tegelikele asjaoludele?". Nimelt ei ole õigusnorm mingi valmistöödeldud asi, mida võib muutmata kohaldada. Oluline on õige normi valimine (süstemaatiline otsimine) vastavale kaasusele. Otsustamisel tuleb teha järgmised sammud staatiliselt analüüsilt dünaamilisele: 1. normi taga reegli leidmine (tõlgendamine) 2. eluliste asjaolude tuvastamine, mis vastavad normile (normi eesmärgi analüüs) 3. otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras
Juriidiline diskurss peab võimaldama öelda: Mida kujutab endast sisuliselt õiguskorra raames sündiv lahendus? Mida kujutab endast õiguskorra raames mõistlik lahendusprotseduur? Reeglid: Sisemise põhjendamise reeglid – sisemine põhjendus kujutab endast transformatsiooni õiguse sees. Aluseks on subsumeerimise redutseerimine süllogismile. Tegemist on otsustusnormi konstrueerimisega – elulised asjaolud (väike eeldus) tuleb paigutada abstraktse faktilise koosseisu alla (suur eeldus) et veenduda õigusliku tagajärje rakendamise asjakohasuses. Tegu on protsessi kirjeldamisega süllogismi kaudu ja abil. St et iga otsustust on võimalik rekonstrueerida süllogismiks siit tuleb esile vähemalt lähim õiguslik argument (suur eeldus), millele otsus tugineb.
annaabi.ee 
