Tinbergeni uuringud näitasid, et enamik kajakaid käitubki sellele vastavalt. Niisiis, sõltuvalt sellest, millise konkreetse käitumisotsustuse loom mingi probleemi lahendamisel teeb, erineb ka käitumise kasu ja hinna vahekord ja seoses sellega puhaskasu. Otsustus on optimaalne, kui käitumisest saadav puhaskasu on maksimaalne. Erinevate võimalike käitumisotsustuste koguhulka võib vaadelda matemaatilise muutujana, millel on erinevad väärtused. Seda nimetatakse otsustusmuutujaks (decision variable). Eespool toodud näidetes on otsustusmuutuja kujutatud rõhtteljel. Peatüki alguses toodud näidetes looma kohtumisest teise isendiga või pesakoha valikust on otsustusmuutujal diskreetsed väärtused. Seevastu naerukajakate näites on otsustusmuutujal (koorte eemaldamise ajal) palju väärtusi pideval ajaskaalal. See otsustusmuutuja on järelikult pidev muutuja. Otsustusmuutujad võivad niisiis olla nii diskreetsed kui ka pidevad.
nähtust, mudel peab olema valitud võimalikult lihtne, mudelit peab testima ja hindama tema headust. Prognostika meetodid: 1. Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon (järgmiste perioodide tulemuse leidmine punktprognoos); paindlikud funktsioonid (tegureid teame aga nende väärtusi ei tea ja/või ei ole aega keerukate funktsioonide kasutamiseks); autoregressiivsed mudelid (otsustusmuutujaks on muutuja eelmiste perioodide väärtus); eksponenttasandamine (kaugemad liikmed väiksema kaaluga); splain meetod (tükeldatakse aegrida lõikudeks, lõike prognoositakse ja hiljem pannakse kokku; mida pikem periood, seda enam võib allperioode olla); harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel (kvalitatiivse näitaja lisamine regressiooni-
annaabi.ee 
