eesmärgisüsteemi komponentide formaalne kaasamine otsustuse kasulikkuse hindamisse. Seejuures jääb varjatuks (sisuliselt analüüsimata) eri komponentide vaheliste vastuolude objektiivne iseloom, nende konkreetse avaldumise vorm lahendatavas juhtimisülesandes ning vastuolude sisulise ületamise mehhanism alternatiivide kasulikkuse võrdleval hindamisel. Mitme- eesmärgiliste otsustusmudelite rakendamisega luuakse enamasti üksnes eesmärgi mitmemõõtmelisusega tekitatud probleemide lahendamise näilisus, mis pole oma varjatusest hoolimata parem mitmemõõtmelisuse probleemist möödavaatamisest ühe-eesmärgiliste otsustusmudelite rakendamisel. - Eesmärksüsteemi eri komponentide alusel on alternatiivide järjestus erinev, st hinnangud on vastuolulised
4.5.3.4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 263 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused uurivad ebaõigluse, mõjuvõimu, kommunikatsiooni, eneseteadvusega jm seonduvaid küsimusi. Postmodernistid väitsid, et klassikalised teooriad pole vaatamata rohketele tehnilistele ja instrumentaalsetele lahendustele osutunud õigeks. Postmodernismi alguseks loetakse 1980-ndaid aastaid. Kui veel 1970. aastatel propageeriti ratsionaalset otsustamist ja optimaalsete otsustusmudelite rakendamist, siis veidi hiljem leiti, et parima lahenduse leidmine mudeli abil on küsitav. Paljusid nähtusi ja seoseid organisatsioonis ja selle juhtimises pole võimalik matemaatiliste mudelitega seletada, sest keskkond muutub kiiresti, samuti on ebapiisavalt infot ja inimese tajuvõimalused on piiratud. Seepärast on juhtimisel suur osakaal ka intuitsioonil ja spontaansusel, mille olemasolu tunnuseks on võime kiiresti ja hõlpsasti tunnetada situatsiooni võimalusi.264