25 Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; 2006, 7, 42), § 311. &$ JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann tada kohtuniku sõltumatust, kohtuotsuse järelevalve peaks eelkõige toimima edasikaebemenetluse vormis, kohtuniku otsustuslik sõltumatus peab olema kaitstud ka kolleegide sekkumise eest. CCJE rõhutab, et kohtunikku ei tohiks karistada mitte igasuguse ametireeglite järgimata jätmise eest; distsiplinaarmenetlust õigustab vaid tõsine ja ilmne eksimus.*26 Eesti kohtuniku distsiplinaarsüüteo mõiste abstraktne sõnastus paneb mõtlema, kas see kirjeldus vastab õigusselguse põhimõttele*27, ning tekitab küsimusi, kas distsiplinaarmenetluse alustamine ametikohustuste täitmata jätmise eest on põh-
vaidluse pooltest e subjektiivne sõltumatus. Kohus peab olema teistest võimuharudest sõltumatu oma nn tuumfunktsiooni e õigusemõistmise teostamisel ning see realiseerub eelkõige läbi kohtuniku sõltumatuse asja lahendamisel. Objektiivset sõltumatust võib omakorda jagada administratiivseks sõltumatuseks ja protseduuriliseks sõltumatuseks ning subjektiivset sõltumatust otsustuslikuks ja isiklikuks sõltumatuseks. Otsustuslik sõltumatus tähendab ennekõike sõltumatust pooltest ning otsustuste tegemisel kohustusest lähtuda üksnes seadusest. Otsustuslikku sõltumatust võivad mõjutada kohtuniku enda moraalsed väärtushinnangud ja eelarvamused. Menetlusosaliste käitumine kohtus, eelnevad sarnased kohtuasjad, avalikkuse arvamus ja meedia surve vm sotsiaalsed faktorid. Mõjutajaks võib olla ka nn kohtunike vastastikune mõjutamine st kohtuniku soov teha kõrgemalseisvale kohtule meelepärane otsus
annaabi.ee 
