halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Asutus, kollektiivorgan ja personaalorgan erinevad üksteisest selle poolest, kuidas need organid on seotud oma käsutajatega. Teisisõnu inimestega, kes oma tegevusega annavad organile teovõime. Kollektiivorganite (kogude) puhul on organi käsutajaks selle liikmed. Organ teeb otsuseid läbi oma liikmete. Milline on ühel või teisel juhul otsustuskord, on reguleeritud kas organi asutanud seaduses, määruses või täpsemalt selle organi põhimääruses või põhikirjas. Näiteks: Vastavalt VVS-le on Vabariigi Valitsuse liikmed peaminister ja ministrid. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust ning otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. KOV üksuse volikogu käsutajateks on sinna valitud volikogu liikmed.
32 suurendamine. Mida täpsemalt võimalused kirja panna, sed aparem. Sellest ei piisa, et kirja panna, et nõukogul on see õigus olemas. 3. § 351, 351´ - aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Tülikas ja keeruline, mida eestis on mõnel korral ainult kasutatud. Võimalus saada aktsionäriks laenu nõudest loobumise kaudu. Me ei tea, kas töötajale antakse võimalus aktsiaid märkida. Otsustuskord toimingud on lükatud tulevikku. Asi hakkab toimuma saabub tähtaeg, saabuvad sündmused. Erand: kui tavapäraselt tuleb registrikaart, siis seal on tavapärane kanne. Tingimusliku otsuse puhul kantakse 2 numbrit palju võime vvälja lasta ja iga aasta esitatakse avaldus, palju on TEGELIKULT kapitali välja lastud. See on deklaratiivne kanne. Tegelik kapitali suurus on alati esitatud hilinemisega. 22.10.2007 Kapitali vähendamine