63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub hääletusel oleva otsuse olulisusest. 65.Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraaatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Esindusdemokraatia vähendab oluliselt läbirääkimiskulusid, sest on oluline vahe, kui vajaduste rahuldamise küsimusi arutavad 1,35 miljonit inimest koos või 101 esindajat. 66.Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh
tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit. Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust. 64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsat häälteenamust, ehk 50% + 1 reeglit rakendatakse tavapärasemate otsuste puhul. Erijuhtudena (tähtsamad otsused) rakendatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Mida tähtsam on otsus, seda suuremat häälteenamust nõutakse. 65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele? Otsedemokraatia kulud on suuremad, sest palju suurem arv inimesi peab omavahel läbirääkimisi pidama
annaabi.ee 
